Tartu Ülikooli osalusel valmis suur mulgi veebisõnaraamat

Uue aasta alguses esitleti pidulikult mulgi sõnaraamatu veebiversiooni, mis valmis Mulgi Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös. Seni kõige suuremat murdesõnaraamatut koostati kümme aastat, mille tulemusena on sõnaraamatus üle 20 000 sõnaartikli. Loe Kristi Ilvese artiklit, mis ilmus Mulgimaa infoportaalis.

Suur mulgi sõnaraamat valmis Mulgi Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös. Töörühm sai kokku paar korda kuus ja ülejäänud töö jätkus Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex. Töörühmas tegutses peamiselt viis liiget: Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu, töörühma juht ja mulgi keele õpetaja Alli Laande, mulgi keele õpetaja Kristi Ilves, doktorikraadiga noored Tartu Ülikooli keeleteadlased Triin Todesk ja Marili Tomingas. Sõnaraamatut aitas toimetada emeriitprofessor Ellen Niit.

Suure veebisõnaraamatu aluseks võeti 2013. aastal ilmunud „Mulgi sõnastik“, mis sisaldab üle 4000 märksõnaartikli. Sellele lisati töö käigus üle 16 000 sõna, mis on pärit Eesti Keele Instituudi murdesedelite kartoteegist ja „Eesti murrete sõnaraamatust“. Suur hulk sõnaraamatusse pandud lauseid ongi leitud kartoteegisedelitelt, tänu millele on need vanapärase ja hea mulgi keelega. Muidugi ei unustatud ära ka igapäevaseid ja uusi sõnu, nagu autu või tellevonn. Lisati veel sõnu, mis jäid silma mõnest vanemast või uuemast tekstist, aga mida kartoteegisedelitel polnud.

Lisaks märksõnadele võib uuest veebisõnaraamatust leida allmärksõnu, kus põhisõnal on veel mõni lisatähendus, näiteks märksõnal tuul on veel sellised allmärksõnad, nagu lõunetuul ja ommukutuul. Tegusõnadele on lisatud erinevaid väljendtegusõnu, näiteks sõnale võtme on lisatud vääli võtme, mis tähendab luba küsima. Märksõnade all on ka sõnade peavormid: nimisõnal omastav ja osastav kääne, tegusõnal on antud da-tegevusnime vorm ja ainsuse 1. pöörde vorm. Peaaegu iga sõnaartikli juurde kuuluvad ka näitelaused, mille abil saab aimu, kuidas seda sõna kasutati. Kui sõna tuntakse ainult ühes-kahes kihelkonnas, siis on see samuti juurde märgitud.

Suur mulgi sõnaraamat on seni eesti kõige suurem murdesõnaraamat, teist samasugust praegu kõrvale panna ei ole. Sõnaraamatuid on küll tehtud, näiteks põhjaeesti keeles idamurde, Kuusalu rannakeele, kihnu keele ja hiiu keele kohta, samuti lõuna-eesti keeles setu ja võru keele kohta, aga need pole nii mahukad. Mahukas sõnaraamat on ilmumas veel ka setudel.

Siiski ei ole suur mulgi sõnaraamat veel päris valmis: trükki läheb ta alles paari aasta pärast ja senikaua saab teda veel täiendada-parandada. Veebisõnaraamatus on ka nupp „Ettepanekud“ ja sõnaraamatutegijad kutsuvad üles seda julgesti kasutama. Kui märkate, et mõni sõna on puudu, või kui leiate märksõna, mida võiks veel täiendada, siis andke aga teada. Paberraamatusse tulevad lisaks veel grammatikaosa ja sissejuhatus.

Pidupäeval näidati külalistele, kuidas uut veebiraamatut kasutada ja sealt vajalikku teavet leida. Näiteks saab sõnu otsida nii märksõna kui ka tähenduse järgi. Märksõna on mulgikeelne sõna, aga tähenduse järgi otsides saab sisestada eestikeelse sõna ja välja tulevad mulgikeelsed vasted. Selleks tuleb kõrvalt menüüst valida tähendus ja kirjutada sinna sõna eesti keeles. Sõnaraamatust saab otsida ka stiili ja eriala järgi, näiteks vanemaid või uuemaid sõnu, selleks on juhendis olemas lühendid. Samuti võib menüüst otsida igalt poolt ehk siis ka näitelausete ja vormide hulgast.

Mulgi sõnaraamatutööd on toetanud Eesti Rahvakultuuri Keskus (Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmed) ning Haridus- ja Teadusministeerium (sh programm „Eesti keel ja kultuurimälu II“).

Mulgi sõnaraamatu esitlusel tehtud fotod leiab Mulgimaa infoportaalist.

Tutvu sõnaraamatuga